Keeletehnoloogia (inglise keeles language technology) – täpsemalt inimkeeletehnoloogia – on abivahend, mis hõlmab arvutusmeetodeid, tarkvara/arvutiprogramme ning elektroonikaseadmeid, mis on loodud just inimkeele ja -kõne mõistmiseks, tekitamiseks ning teisendamiseks, nt tekstide kokkuvõtete automaatseks genereerimiseks.

Keeletehnoloogiliste süsteemide loomise aluseks on teadmine inimkeelest – selle kaudu on keeletehnoloogia seotud arvutilingvistikaga, olles selle praktiline pool.

Keeletehnoloogiatöö ei piirdu ainult tekstitöötlusprogrammide õigekirjakontrolli tööriistade väljatöötamisega. Milliste rakendustega keeletehnoloogia veel tegeleb?

1. Üks esimesi rakendusi, mille väljatöötamisele keeletehnoloogiaspetsialistid pühendusid, on masintõlketarkvara, mis peaks aitama vähendada kommunikatsioonibarjääre eri keelt kõnelevate inimeste vahel. See on olnud suurte ootuste ja lootuste ning paraku ka languste ja tagasilöökide lugu. Eesmärk on luua kvaliteetne täisautomaatne tõlge ühest loomulikust keelest teise.

Proovige Tilde masintõlketööriista!

 2. Lisaks inimestevahelise suhtluse lihtsustamisele tegeldakse ka inimese ja arvuti vahelise kommunikatsiooni arendamisega. Eesmärk on jõuda nii kaugele, et inimene saaks arvutiga suhtlemiseks kasutada inimkeelt, viipeid jm suhtlusviise. Inimese ja masina partnerlussuhe peaks olema efektiivsem, nii et inimesel poleks vaja õppida programmeerimiskeelt. Selle arendustöö tulemusi saab rakendada andmebaasipäringute (nt infotelefoni) ja nõuandeteenuseid pakkuvate ekspertsüsteemide (nt toiduvalmistus- või tervisenõustamise) täiustamiseks ning kodurobotite hõlpsamaks juhtimiseks.

3. Tegeldakse mitmekeelses ning teksti, pilte, videoid ja heli sisaldavas (ehk multimeediumsisuga) Internetis sirvimist hõlbustava rakenduse loomisega. See rakendus peaks võimaldama Internetis liikuda ja teavet otsida ning aru ja osa saada selles „kollektiivses mälus“ leiduvast infost.

4. Töötatakse välja digiabilist e-kirjade sortimiseks, vastuste genereerimiseks, dokumentide otsimiseks ja kokkuvõtete tegemiseks, info hankimiseks teadmusbaasidest ja Internetist.